Ateljeeruum Raekoja plats 8

Kunstijüngreid tänaseni maaliateljeena teeniva ruumi ajalugu ulatub 20. sajandi algusse. Järjepidevus sai alguse 23. juunil 1918, kui sellesse tuppa asus elama ja tööle Konrad Mägi, kunstikooli Pallas asutaja ja esimene maaliõppejõud. Siinsamas toas õpetas ta ka oma õpilasi ja siin valmisid tema hilisloomingust tuntud kuulsad Veneetsia vaated. Konrad Mägi elas Raekoja plats 8 majas oma elu viimased seitse aastat, kuni aastani 1925. Sessamas ruumis on eri aegadel maalimist õppinud Eesti kunsti ajaloo klassikud Karl Pärsimägi, Ferdi Sannamees, Kristjan Teder, Rudolf Sepp, Aleksander Vardi, Elmar Kits jt. 

• Kuulamiseks ERR arhiivist: "Konrad Mägi kaasaegsete mälestustes"
  

Konrad Mägi. Veneetsia. 1922-1923. E. Kunila kogust. Allikas: Wikimedia Commons (avalik omand)

Ateljee ajaloost

• 1988. aastal, Eesti laulva revolutsiooni tuules, said kokku kunagise Pallase kunstnikud Silvia Jõgever, Alfred Kongo, Linda Kits-Mägi, Lembit Saarts, Lüüdia Vallimäe-Mark ja teised, kes pidasid ülioluliseks pallasliku maalihariduse jätkumist. Nende sõnastatud idee alusel loodi Tartu Kunstiühingu egiidi all Kunstiühingu maalistuudio, mille õppe- ja majandustegevust korraldas kunstiühing "Pallas".
• Ateljee asutaja ja esimene juhataja oli toonane Kunstnike Liidu sekretär, kunstnik Indrek Hirv. Õppejõududeks kutsuti Pallase haridusega maalikunstnik Kaja Kärner (1920–1998) ja Pallase riismetele rajatud Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis õppinud Heldur Viires. Stuudio esimene õpperuum asus Jakobi mäel, samas hoones, kus asus toona ka Tartu Lastekunstikool.
  

• ​1989. aastal saadi linnavalitsuselt luba kolida Raekoja plats 8 asuvasse “hea põhjavalgusega” katusekorruse ruumi. Tollal kultuurinõunikuna töötanud Linnar Priimägi kiitis igati kooli loomise mõtte heaks, Konrad Mägi elukoht oli tagasi saanud oma õige sisu.
• Alates 1990. aastast hakkas ateljee tööd korraldama Tartu Kunstiühing, hilisema nimega Kunstiühing Pallas, mille juhataja oli Enn Lillemets. Ametlikult nimetati stuudiot Tartu Kunstiühingu stuudioks, kuid kõnekeeles juba siis enamasti Pallase stuudioks.
• Igal sügisel toimus kooli astumiseks konkurss. Vabaakadeemia õpilasteks võisid saada need, kes riiklikku õppeasutusse ei mahtunud või ei saanud minna mõnel muul põhjusel. Õpiti enamasti 4-5 aastat, vastavalt võimalustele. Diplomit kool ei väljastanud, aga korraliku maalihariduse andis küll.

• 2012. aastal moodustasid Konrad Mägi Ateljee vilistlased ja õpilased MTÜ Konrad Mägi Ateljee Selts, kes hakkas tegelema ateljee majandamisega, maaliõppe ja näituste korraldamisega. 
• ​2016. aastal andis Heldur Viires õpetamisejärje üle vilistlastele. Õppetöö ateljees toimub praegugi süstemaatiliselt ja samadel aegadel nagu varem, hommikustele maalitundidele on lisandunud õhtumaalimine ja laupäevased tunnid neile, kel töö ei võimalda hommikustes tundides käimist. Juhendajatena tegutsevad kordamööda ateljee vilistlased.
• 2019. aastal läbis ateljeeruum põhjaliku remondi. Ettevõtmist toetasid Tartu linn ja Konrad Mägi Sihtasutus.

• 21. augustil 2020 avati ateljee fuajees pidulikult Konrad Mägile pühendatud infostend, mis annab ülevaate ateljee ajaloolisest ruumist. Stend sai teoks tänu Enn Kunila initsiatiivile ja toetusele.

• 12. oktoobril 2020 läks veebi üles ateljee kodulehekülg.

Fotosid aastaist 1994 - 2020

Tänapäevaks kadunud vaade Konrad Mägi Ateljee akendest

Konrad Mägi Ateljee asutamise toetajad ja esimesed õpilased 1988. aastal lastekunstikoolis Jakobi mäel, kus stuudio tööd alustas. Tagareas vasakul seisavad: Enn Lillemets, Indrek HIrv, Lembit Saarts, Lembit Küüts, Maie Raitar, Kaja Kärner, Lola Liivat, Andres Rõhu, Maie Mei, Alo Aarsalu, Allan Gulli. Esireas vasakult: Leili Parhomenko, Kristi Kalve, Marju Villem ja Indrek Purru

Kolimine Raekoja plats 8 ruumidesse 1989. aastal

Sisseastujate tööde ülevaatamine uute õpilaste vastuvõtul ateljeesse

Stuudio esimesest näitusest ajalehes "Edasi", 9. juuni 1989

Kütiorus maalimas 1992. aasta suvel

Ateljee kümnenda sünnipäeva tähistamine 1998. aastal

Konrad Mägi Ateljee Seltsi asutamiskoosolek

---